Rotary tegevuse eesmärgiks on hoida kõrgel ühiskonna teenimise ideaali kui igasuguse väärika ettevõtluse alust edendades tutvussuhete sündimist ja luues seeläbi võimalusi ühiskonna teenimiseks;
edendades tutvussuhete sündimist ja luues seeläbi võimalusi ühiskonna teenimiseks;
edendades tutvussuhete sündimist ja luues seeläbi võimalusi ühiskonna teenimiseks;
hoides au sees äri- ja kutsealamoraali ning hinnates igasugust kasulikku tööd ja õpetades iga rotariaani nägema oma kutseala kui võimalust ühiskonna teenimiseks;
innustades iga rotariaani saavutama ühiskonna teenimise ideaali oma eraelus, ametis ja ühiskonnaliikmena;
edendades rahvastevahelist üksteisemõistmist, head tahet ja rahu ühiskonna teenimise idee poolt ühendatud töö- ja tegudeinimeste vahelise sõpruse abil.
Rotary-liikumisele alust pannes oli Paul Harris teadlik, et aja kulgedes eesmärgid muutuvad. Algusaastatel tähendas rotariaanide jaoks sõna `teenimine` üksteisele teenete osutamist. Eesmärk oli väga ärimehelik; selle keskseteks elementideks olid mõlemapoolne äriline kasu ja lojaalsus. Põhikirjas mainiti ka, et rotariaanid pidid olema ärimehed.
1910.aastal kerkis esile arusaam, mille järgi teenimise all tuli mõista ühiskonna teenimist. Ka siis oli kesksel kohal äritegevus. Motoks pakuti: “He Profits Most Who Serves Best” – “Kõige enam võidab see, kes teenib oma kaaslasi kõige paremini”. Hiljem kiideti heaks sõnastus “Service Above Self” – “Ühiskonna teenimine kõrgemale isiklikest huvidest”.
Need motod võeti ametlikult kasutusse Detroidi konvendil 1950. aastal ja need on sellest alates olnud Rotary ideeliseks aluseks.
NELJA KÜSIMUSE TEST
Rotary on ühiskonna teenimisele pühendunud organisatsioon. Klubide praktiline tegevus juhindub Rotary eetilistest põhimõtetest, millest tähtsaim on nn. “Nelja küsimuse test”.
“Nelja küsimuse testi” koostas 1930.aastate sügava majanduskriisi ajal Chicago rotariaan Herbert J. Taylor oma firma personalile.
Tema eesmärgiks oli luua eetiline baas, mis aitaks firmal eriti rasketes töötingimustes edukalt toime tulla.
“Nelja küsimuse testi” autoriõigused loovutas H.J.Taylor Rotaryle ajal 1954-1955, mil ta oli Rotary Internationali presidendiks.
Rotary liikmed püüavad “Nelja küsimuse testi” kaudu edendada häid tegutsemistavasid omavahelises suhtlemises ja teenistuses, kaalutledes järgmiselt:
Kaalu oma mõtteid, sõnu ja tegusid, küsides endalt (Of the things we think say or do)
KAS SEE ON TÕDE? Is it the truth?
KAS SEE ON ÕIGLANE KÕIGI ASJAOSALISTE SUHTES?
Is it fair to all concerned?
KAS SEE TUGEVDAB HEAD TAHET JA SÕPRUST?
Will it build goodwill and better friendships?
KAS SEE ON KÕIGILE ASJAOSALISTELE KASULIK?
Will it build goodwill and better friendships?
Äri- ja kutseelus tegutsevatele rotariaanidele formuleeriti kaheksapunktiline nn. eetiline deklaratsioon 1989. aastal Singapuris peetud Seadusandliku Kogu koosolekul. 30.aastatel Chicagos sündinud “NELJA küsimuse testi” ja Singapuri deklaratsiooni vahele mahub aastakümnetepikkune arengukaar.
Singapuri deklaratsioon Äri- ja kutseelus tegutseva rotariaanina pean oma kohuseks:
1. suhtuda oma elukutsesse kui võimalusse teenida ühiskonda
2. järgida ustavalt nii kirjas kui vaimus oma kutseala eetilisi norme, oma riigi seadusi ja oma ühiskonna moraalinorme
3. teha kõik tõstmaks oma elukutse prestiizhi ja edendamaks kõrgemaid eetilisi väärtusi oma ametis
4. olla aus ja erapooletu oma tööandja, töötajate, töökaaslaste, konkurentide, klientide, avalikkuse ning kõigi nende suhtes, kellega mul on äri- või kutsealaseid sidemeid
5. austada ja hinnata kõiki ühiskonnale kasulikke ameteid
6. pakkuda oma kutsealaseid oskusi abiks, kui üritatakse leida töövõimalusi noortele, püütakse aidata spetsiaalsete probleemide tõttu kannatavaid inimesi ja tõstetakse minu kodukoha elukvaliteeti
7. olla aus pakkudes oma teenuseid või tooteid ja esindades oma äri- või kutseala avalikkuse ees
8. mitte paluda teistelt rotariaanidelt ja mitte võimaldada ka ise neile sellist eesõigust või soodustust, mida ma tavaliselt ei võimaldaks oma teistele äripartneritele või ametikaaslastele